Uus keskus – otse kümnesse?

Uue kaubanduskeskuse T1 arendaja Pro Kapital leidis ligi 70 miljoni euro eest ehitaja Eesti ühe ihaldatuima liiklussõlme kõrvale. Võiks öelda, et uue keskuse omanikud on tabanud otse kümnesse, kuid murepilved ei ole veel hajunud.

Uus keskus tuleb Ülemiste keskuse kõrvale, teisele poole raudteed. Transpordivõimalused tunduvad praegu väga head, sest T1 lähedusse pääseb juba praegu nii trammi, rongi, bussi kui ka autoga. Koos keskusega peaks valmima Tallinna ühistransporditerminal ja Rail Balticu raudteevaksal. Samuti on imetlusväärne, et keskuse kaubanduspinnast on üle poole leidnud rentniku kaks aastat enne avamist. Kõik tundub ideaalne.

Arusaadaval põhjusel ei ole konkurent teisel pool raudteed rahul, et perspektiivne keskus näitab jõudsaid samme valmimisele. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütleb, et ajastus on vale – uus keskus ei rikastavat turgu. Samuti on varem öelnud Colliers International Advisorsi partner Margus Tinno, et turul valitseb nõudluse ja pakkumise tasakaal. Ülemiste suutis isegi nii palju vunki juurde keerata, et laiendas senist pinda. Tulemus on hea, sest kõik üüripinnad on täidetud. Küsimus on pigem selles, kuidas võib nii suure uue keskuse lisandumine mõjutada tarbijaskonda ja seniseid rentnikke.

Kuigi tarbijate kindlustunne on viimaste aastatega paranenud, ei ole tarbijaid endid lisandunud. Pigem on suurenenud senine ostukorv ühe külastaja kohta. Seega üks murekoht võib olla võitlus tarbijate pärast, kus tuleb senisest rohkem võidelda külastatavuse ja sellest tulenevalt ka käibe pärast.

Teine murekoht puudutab seniste kaubanduskeskuste rentnikke, kes kindlasti on huvitatud võimalikult heast müügikohast. Praegu on kaubanduskeskustes vähe vabu pindu, mis näitab rentnike suurt konkurentsi ja üürileandja võimalikku mõju hinnakujundamisel. Kui mõni ettevõte tahab pääseda populaarsesse keskusesse, peab ta olema valmis konkurendist suurema rahapataka lauale löömiseks.

Tõenäoliselt saab T1 kontseptsiooni juures oluliseks keskuse meelelahutuslik osa, kuhu on kavandatud kobarkino, seikluspark, bowling jne. Näiteks aastatega on Eestis suurenenud üldine kinokülastatavus ja kinode käive, mistõttu võivad meelelahutusteenused olla väga olulised tõmbenumbrid uue keskuse edule. Kui saaks tulevikus soomlase ka läbi Tallinna-Helsingi tunneli Eestisse, siis oleks kaubanduskeskustel veelgi suurem minek.